Sven Sester, kas lööte häirekella?

Riigieelarve tasakaalustamiseks tuleks reservide kasutamise asemel vähendada kulusid, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas.

Äripäev

Juhtkiri.
Foto: Anti Veermaa

Tänases Äripäevas kirjutame, kuidas ja miks kasutab Eesti riik rahareserve, kui maksulaekumised on rekordtasemel ja eurotoetused kasvavad. Selgub, et rahandusminister Sven Sester on erimeelel majandusekspertidest.

Äripäeva toimetuse meelest tuleks riigieelarve tasakaalustamiseks pigem vähendada kulusid või kaaluda laenu võtmist investeerimiseks, mitte kasutada reserve igapäevaste kulude katteks. Reservide kasutamine igapäevaste kulude katteks näitab vajadust pigem hädaolukorras kiiret lahendust. Praegu üritatakse sammhaaval varusid kasutada, kuid kahjuks ei suurene reserv samal või suuremal kiirusel. Seetõttu tekib oht, et ühel päeval saab varu otsa.

Kui minister Sester otsustaks reservide kasutamise asemel otsida kohti, kus pigem vähendada riigieelarve kulusid, oleks tasakaalu leidmine jätkusuutlikum ka tulevikus. Keskenduda tuleks pigem püsikulude vähendamisele, näiteks jätkata avaliku sektori õhendamist. Kui avalik sektor suudaks rohkem tööjõudu paisata turule, siis oleks ka erasektoril rohkem potentsiaalset inimressurssi, keda rakendada majanduskasvu.

Teine variant oleks riigil võtta laenu, mida saaks kasutada investeeringute tegemiseks. Investeerimiseks on välja käidud infrastruktuuriprojekte nagu näiteks Tallinna-Helsingi tunnel, aga ka neljarealine maantee Tallinnast Tartusse. Samuti tasub ette võtta nimekiri Eduka Eesti arvamuskonkurssi parematest töödest, mis vajavad investeeringuid.

Sester: praegu on õige aeg

Erinevalt majandusekspertidest leiab Sven Sester, et praegu tasub reserve kasutada. Eriti, kuna praegusest finantsturgude olukorras polevat otstarbekas hoida põhjendamatult kõrget likviidsusvaru. Samas tasub meeles hoida Andrus Ansipi valitsemisperioodi, mil hoiti reserve meelega suurena, et mustematel päevadel oleks, mida võtta. Toona õigustati sellist valikut just pärast finantskriisi, kui reservidega aidati Eesti majanduselu taas kiiremini jalgele.

Praegune rahandusminister õigustab reservide kiiret kasutamist (praeguse tempo juures lõppevad reservid kahe aastaga) sellega, et rahavarud vähenevad 2018. aastani. Siis peaks peaksid need taas kasvama hakkama. Samas ei tohi unustada, et rahandusministeerium on seni majanduskasvu prognoosinud pigem optimistlikult, kuna tihti korrigeeritakse ennustusi hiljem allapoole. Seetõttu ei saa ka välistada, et rahavarude vähenemine peaks kahe aasta pärast peatuma. Pigem oleks vaja teada, milline on tagavaraplaan, kui varude vähenemine hoogustub ja oodatud majanduskasvu asemel saabub seisak või tagasiminek. Kahju tunnistada, aga rahandusministeeriumi plaan ei tundu praegu usaldusväärsena.

Mustade päevade kate

Riigi rahareservid on mõeldud ennekõike rasketeks aegadeks, kui tulud jäävad ootamatult madalaks ning pöördumatute kulude katteks tuleb leida asendusraha. Kui praegu peab Eesti iga päev võtma reservist üle poole miljoni euro, tekib paratamatult õigustatud kahtlus, et oleme sattunud häireolukorda.

Toimetus loodab siiralt, et tegelikult ei pea veel häirekella lööma: tugev tarbimine ja ekspordi oodatav kasv sisendavad ettevõtjatele lootust. Kui ministeerium näeb aga kriisiohtu, siis tuleb see ka välja öelda.

Sven Sester, kas lööte häirekella?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised