- OMX Baltic−0,79%300,02
- OMX Riga0,34%889,89
- OMX Tallinn−0,48%2 057,07
- OMX Vilnius0,29%1 195,95
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,52%8 837,56
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,39
- OMX Baltic−0,79%300,02
- OMX Riga0,34%889,89
- OMX Tallinn−0,48%2 057,07
- OMX Vilnius0,29%1 195,95
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,52%8 837,56
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sven Sester, kas lööte häirekella?
Tänases Äripäevas kirjutame, kuidas ja miks kasutab Eesti riik rahareserve, kui maksulaekumised on rekordtasemel ja eurotoetused kasvavad. Selgub, et rahandusminister Sven Sester on erimeelel majandusekspertidest.
Äripäeva toimetuse meelest tuleks riigieelarve tasakaalustamiseks pigem vähendada kulusid või kaaluda laenu võtmist investeerimiseks, mitte kasutada reserve igapäevaste kulude katteks. Reservide kasutamine igapäevaste kulude katteks näitab vajadust pigem hädaolukorras kiiret lahendust. Praegu üritatakse sammhaaval varusid kasutada, kuid kahjuks ei suurene reserv samal või suuremal kiirusel. Seetõttu tekib oht, et ühel päeval saab varu otsa.
Kui minister Sester otsustaks reservide kasutamise asemel otsida kohti, kus pigem vähendada riigieelarve kulusid, oleks tasakaalu leidmine jätkusuutlikum ka tulevikus. Keskenduda tuleks pigem püsikulude vähendamisele, näiteks jätkata avaliku sektori õhendamist. Kui avalik sektor suudaks rohkem tööjõudu paisata turule, siis oleks ka erasektoril rohkem potentsiaalset inimressurssi, keda rakendada majanduskasvu.
Teine variant oleks riigil võtta laenu, mida saaks kasutada investeeringute tegemiseks. Investeerimiseks on välja käidud infrastruktuuriprojekte nagu näiteks Tallinna-Helsingi tunnel, aga ka neljarealine maantee Tallinnast Tartusse. Samuti tasub ette võtta nimekiri Eduka Eesti arvamuskonkurssi parematest töödest, mis vajavad investeeringuid.
Sester: praegu on õige aeg
Erinevalt majandusekspertidest leiab Sven Sester, et praegu tasub reserve kasutada. Eriti, kuna praegusest finantsturgude olukorras polevat otstarbekas hoida põhjendamatult kõrget likviidsusvaru. Samas tasub meeles hoida Andrus Ansipi valitsemisperioodi, mil hoiti reserve meelega suurena, et mustematel päevadel oleks, mida võtta. Toona õigustati sellist valikut just pärast finantskriisi, kui reservidega aidati Eesti majanduselu taas kiiremini jalgele.
Praegune rahandusminister õigustab reservide kiiret kasutamist (praeguse tempo juures lõppevad reservid kahe aastaga) sellega, et rahavarud vähenevad 2018. aastani. Siis peaks peaksid need taas kasvama hakkama. Samas ei tohi unustada, et rahandusministeerium on seni majanduskasvu prognoosinud pigem optimistlikult, kuna tihti korrigeeritakse ennustusi hiljem allapoole. Seetõttu ei saa ka välistada, et rahavarude vähenemine peaks kahe aasta pärast peatuma. Pigem oleks vaja teada, milline on tagavaraplaan, kui varude vähenemine hoogustub ja oodatud majanduskasvu asemel saabub seisak või tagasiminek. Kahju tunnistada, aga rahandusministeeriumi plaan ei tundu praegu usaldusväärsena.
Mustade päevade kate
Riigi rahareservid on mõeldud ennekõike rasketeks aegadeks, kui tulud jäävad ootamatult madalaks ning pöördumatute kulude katteks tuleb leida asendusraha. Kui praegu peab Eesti iga päev võtma reservist üle poole miljoni euro, tekib paratamatult õigustatud kahtlus, et oleme sattunud häireolukorda.
Toimetus loodab siiralt, et tegelikult ei pea veel häirekella lööma: tugev tarbimine ja ekspordi oodatav kasv sisendavad ettevõtjatele lootust. Kui ministeerium näeb aga kriisiohtu, siis tuleb see ka välja öelda.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele